Pärastlõuna mitte koolis

Hei-hei!

Ega mul ausalt väga palju uusi uudiseid ei ole. Kui ma vaatan seda, kuidas Kristi enda blogi täidab, siis endal hakkab ikka päris piinlik. Aga no tõesti - mina veel päikest ei võta ja sellistes klubides ei käi, kus kõik inimesed nii pealetükkivad ja vastikud on. :)

Küll aga olen ma nüüd jälle paar pilti juurde teinud, sest täna otsustasin, et tuleb ikkagi minna ümbrust uurima. Võtsin ette väga pika jalutuskäigu, mis viis mind kesklinnast ikka päris kaugele. Aga nägin esimest korda kaldalt merd.. ja jalutasin pargis, kus kõik oli veel väga räämas ja sügisene. Linnud ju juba laulavad, aga loodus veel päris unest tõusnud ei ole. Jalad on nüüd suurest seiklemisest väsinud, aga meel hea. Ma polnudki ammu looduses käinud (kuigi Alavuti talu vaikusega siinset park-metsa ikkagi võrrelda ei saa). Ma ootan nüüd, et kevad päriselt kätte jõuaks, sest siis on seal kindlasti mitu korda ilusam. 

Enne seda aga veel paar pilti reedeselt jämmilt. Saate vähemalt pisut aimu, millises õhkkonnas meil need toimuvad.

Minu tüüpiline&udune 'ma ei saa midagi aru, mis toimub' nägu. 

Sügis või kevad? Lihtsalt lehed pole veel siiani põõsastelt maha varisenud.

Õudusfilmi-mets

Her faldt Aarhus meteor-stenen (2.10.1951 kl 18.15)

Nii kõik need lendu lastud valged tuvid elavadki.

Ja mis siis veel öelda.. Ma ei teagi. Olen siin juba nii sisse elanud, et ei pane enam tähelegi, et iga päev inglise keeles räägin.. ei pane tähelegi, et minu ümber on endiselt taani keele mull, millest ma midagi aru ei saa. See on nagu mingi taustamüra kõige muu kõrval. Ja ma olen väga õnnelik ja rahul - see vist ongi kõige tähtsam.

Kui kohtume, siis kirjutame pikemalt!

Vastlapäev

Istusin eile nukralt kooli kohvikus ja mõtlesin, millest kõigest ma seekord ilma jään. Ei olnud mul ei hernesuppi ega vastlakukleid.. rääkimata siis veel normaalse paksusega lumest, mida mööda mäest alla lasta (või siis hoopis õigest künkast).

Kurtsin oma muret enda rootslasest ühikakaaslasele ja selgus, et nemadki söövad samal päeval vastlakukleid (nad ise kutsuvad seda paksuks teisipäevaks). Nii me siis panimegi pead kokku ja otsustasime sel õhtul ise vastlakukleid tegema hakata. Võttis aega, mis ta võttis, aga asja sai! Tulid välja väga maitsvad ja liigagi toitvad. Alati on parem ikka ise teha kui poest osta.

Bigbändiga tuuril

Sel nädalal sai mööda Taanit ringi sõita ja väheke rohkem esineda kui muidu. Tuur oli iseenesest väga tore ja meeleolukas. 

Alustasime esmaspäeval enda koolist. Esimene kontsert on ikka nagu esimene kontsert - juhtus palju, aga tunne oli väga hea ja eriline.

Järgmise päeva hommikul oli mul koolis tegemist, aga teised käisid samal ajal Morsø gümnaasiumis esinemas. Sama päeva õhtul oli kontsert Aalborgis.

Bassimängija näoilmed olid alati dokumenteerimist väärt.

Kolmapäeva hommikul käisime Frisenborgi internaatkoolis.

Chappe

Kolmapäeva õhtuks olime jõudnud Snoghøj Folkehøjskole'i. Sealsed inimesed ja publik olid vaieldamatult minu lemmikud. Mõnus positiivne energia!

Ja mul õnnestus esmakordselt ka Saksamaale kiigata. Üks riik kus-ma-käinud-olen-kaardil on jälle juures. Tuur lõppes hommikuse kontserdiga Flensburgis.

Elus tuleb ikka kõik ära proovida. I bigbändiarražeering on valmis kirjutatud ja ette kantud. Nüüd on teada, mida tulevikus paremini teha, kui peaksin sarnasesse situatsiooni sattuma. Tuuri lõpuks tundus, nagu me kõik oleksime üks suur pere ja ma oleks hea meelega veel paar nädalat nõndamoodi ringi sõitnud.

Võib öelda, et igal pool võeti meid väga hästi vastu. Kontsert oli ise nii mitmekülgne, et igav küll seda kuulates hakata ei saanud. 

Mul on sellest kõigest ka mitu lindistust, aga mul läheb alati aega, enne kui saan need eraldi lugudeks tükeldatud. Kellel huvi, siis võib mulle julgelt teada anda. :)

Kui kohtume siis kirjutame pikemalt!