Siiberdan siin muudkui

Kolm kuudki pole veel möödas ja ma juba kirjutan. 
Veebruar ja märtsi algus läksid otsast lõpuni Ung Jazzi vaimus. Lõputud proovid ja sekka veel ka paar esinemist, et kava lõplikult ette valmistatud oleks. 

Café Smagløs

Veerandfinaal

Ung Jazzil läks ikkagi hästi. Poolfinaalist küll edasi ei pääsenud, aga sellegipoolest oli lahe kogemus. Põhimõtteliselt, mis meile lõpuks öeldi, oli see, et kui me samas vaimus jätkame, siis viie aasta pärast oleme kindlasti kõvad tegijad, aga praegu veel see koosmäng nii hästi ei suju. Pigem oleme neli individualisti, kes kõik omaette hästi mängivad, aga üksteise ideedele veel täielikult ei reageeri. Ja no, õige kah. Ega me polegi veel aastaid koos mänginud. 

Poolfinaal

Muudkui tantsiks aga..

Ja kui nüüd siit sujuvalt edasi Frigga tegemiste juurde minna, siis viimased nädalad on ikka päris hullumeelsed olnud. Viimase kolme nädala jooksul oli meil 7 esinemist. Mul polnud terve eelmise aasta peale nii palju kontserte! Tore on esineda küll, aga see nõuab ikka omajagu pingutust, et need samad lood värskena hoida ja ikka veel uute ideedega välja tulla. Pärast laupäeva tuleb õnneks kuni mai keskpaigani väike paus sisse. Ärge nüüd minust valesti aru saage - nad on väga toredad sellid kõik, lihtsalt ma olen enda lauludest juba nii väsinud, et uut materjali on vaja juurde kirjutada.

Ja siis tuli mulle idee, et võiks ju ühe toru ka üheks kontserdiks kampa võtta. Oli küll ainult 20-minutiline kontsert (seesama, mis eelmisel aastalgi), aga tõeliselt värskendav oli midagi uut selles muusikas kuulda, mida viimased kuud vaid neljakesi perfektseks lihvinud oleme.

Concert cafe

Peamine põhjus, miks meil viimasel ajal nii palju tegemist oli, oli see, et mu kitarrist organiseeris ühe teise kitarristi Texasest siia tuurile. Nii me siis koos Andrew Friedrichiga mängisimegi kõikides Aarhusi kohvikutes ja baarides küll triona, kvintetina, duona ja kvartetina. Ta on suurepärane mängija ja improviseerija. Puhas rõõm on andekate inimestega koostööd teha. 

Andrew Friedrich & Frigga Feetless HQ's

Nimi ametlikult plakatil ka (õigesti kirjutatud!)

Ühel reedel avasime taas jazzjami, mis on nüüd (juba pikemat aega tegelikult) täitsa uues kohas. Vähe hubasemas kohas, kus käib rohkem rahvast ja on kauem lahti.

Jätkan siis veel esinemiste lainel. Vokaalansambliga on olnud üks kontsert toomkirikus. Siis löön veel kaasa ühe klaverimängija bakaprojektis, mis on inspireeritud Arvo Pärdi loomingust. 

Selle sama klaverimängijaga oli RAMA festivalil ka 20-minutiline kontsert. RAMA festival oli minu jaoks seekord üsna tegudevaene, aga see-eest sain kuulata kõiki teisi, keda ammu või mitte kunagi kuulnud polnud.

Kaheksajalg (Octopus) RAMA festivalil

Selle aasta kõige nõudlikum kontsert oli eelmisel reedel koos ühe Soome lauljaga. Kaks tüdrukut, kaks häält ja ei midagi muud. Meile meeldis ja tundub, et ka osale publikust. Pärast kontserti tulid isegi kaks leedukat lillekimpudega ja tänasid kontserdi eest. Ma pole veel lindistust kuulnud, seega ei saa kindel olla, et see täielikult õnnestus, aga pärast kontserti oli küll hea tunne. 

Venla Ilona & Karmen - The Voice Within

Ja kontserditeema lõpetuseks veel seda, et juulikuus tulen Aarhusi jazzfestivalile kuueks kontserdiks. Mängime Friggaga omaloomingut, trioga standardeid ja bigbändiga mõnusat bigbändimuusikat! Jah. Need, kes ei tea, siis ühel ilusal märtsikuu päeval sain kirja Randersi bigbändilt, et nad otsivad lauljat ja et kas mina ei tahaks nendega liituda. Nüüdseks on siis maikuus üks esinemine ja juunikuus ühel festivalil esinemine kirjas. Nii et vaikselt ikka hakkab edenema see asi!

Nüüd rändame ajas natuke tagasi. Veebruari keskpaigas oli selline põnev nädal nagu stævne uge, kus kogu Aarhusi ja Aalborgi kool sõitsid bussiga kuskile x kohta Taanis, et nädal aega erinevate õpetajate juhendamisel ennast arendada (ja nii palju õlut juua, kui vähegi sisse mahtus). 

Sellest nädalast on mul küll ikka väga vastakad tunded. Kokkuvõtvalt, ma sain teada, kellega ma kunagi koostööd teha ei tahaks ja et paljudel taanlastel on asjade tõsiseltvõtmisega raskusi. Samas õppisin ma meie õpetajalt Thomas Morganilt väga palju head ja uut ning olen õnnelik, et koos oma grupis olnud 9 noormehega selle nädala õnnelikult vastu pidasin.

Iseenesest on idee väga hea, aga õlu ja hilised ülevalolemised ei aita absoluutselt kaasa hommikustele workshoppidele. Samas kuulsime palju erinevat ja põnevat muusikat. Mul vist natuke see "tahaks-kodus-olla" sündroom kallal, kui ma kodust mõneks päevaks ära pean minema. Ei tea küll, kellelt ma selle pärisin? 

T. Morgan bassil

Jonas & Markus

Nadja laulab

Käisin Eestis ka. Olin tervelt 5 päeva. Ja aitasin emal-isal telekat valida. Ja sain kõhu jälle heast-paremast punni süüa. Nad on selle maamaja ikka nii armsaks ehitanud!

Ema, õde ja koer tähistasid 88. sünnipäeva. Eks igaüks siis võtab sealt nii palju aastaid omale kui soovib.

Kõige tähtsamad külalised. 

Hällilaps omapildilise tordiga.

Jah, ma ainult seda kleiti kannangi. Väike klaveritund dr. Rõivassepaga.

Keijo ka pildil seekord.

3-aastane poisiklutt.

Millal ma siis jälle koju tulen? Hiljemalt 21. juunil olen tagasi, sest 22. juunil on Valgas koos kaitseliidu orkestriga väike kontsert. Loodan, et teete endal selle õhtu vabaks ja jõuate mind kuulama!

Praegu tegelen enda bakaprojektiga, mis kätkeb endas minu enda kirjutatud lugude arranžeerimist bigbändile, keelpillikvartetile ja kahe toruga jazzkvartetile. Ütleme nii, et sel nädalal saavad arranžeeringud valmis ja järgmisel nädalal saan siis esseega ka ühele poole. 1. mail on tähtaeg, nii et polegi seekord päris viimasele sekundile seda kõike jätnud. 

Maikuus on veel paar eksamit - klaver ja praktiline miski laulmine. No, tahavad ikka tõestust, et ma noodist lugeda ja improviseerida oskan. 10. juunil kell 18.45 on viimane eksam - pooletunniline kontsert. 

Märtsikuus sai siis mu bakalaureuse pedagoogiline teekond ka otsa. Väga edukalt sai otsa. Mul olid väga toredad laululapsed, kes mind eksami päeval kimbu rooside ja maru maitsvate kommidega üllatasid. Hindajad olid ka väga rõõmsad ja tagasiside oli positiivne. Pärast bändiõpetamises peaagu põrumist olin veendunud, et ega üle 4 punkti oodata pole, aga võta näpust, nad andsid mulle rohkem kui unistada oskasin - 12 punkti 12st. 

Lindistasin koos Elm trioga sisse ka ühe taanikeelse laulu, mille bändi klaverimängija Mathias oli kirjutanud. Väga tore kogemus. Taani keele hääldus läheb ikka järjest paremaks. Vokaalansamblis saab seda kõvasti praktiseeritud ja taani keele tunnid ka just mööda külge maha ei jookse. Igatahes olid nad väga üllatunud, kui ainult väheaimatavat aktsenti minu laulmises kuulsid. Loodan tulemust ise ka juba varsti kuulda!

Samal päeval sisse lauldud kooriloo sõnad (F. Lesner).

Lõpuks leidsid tee minuni ka sõbrad, kes lubasid külla tulla. Emilia, Fanny ja Ida! Sellist tunnet, et nad üldse kunagi eemal oleks olnud, küll polnud. Tore oli neid jälle näha, vanu aegu meenutada ja uutest aegadest heietada. 

Emilia!

Fanny & Rafael

Ida!

Ilmast peab ka juttu tegema. Ei ole veel nii soe kui olla võiks, aga kevad piilub juba pikemat aega. Krookused on ära õitsenud, nartsissid ja toomingad parasjagu õitsevad, pungad puhkevad. Laupäevaks lubas kohe päris sooja ilma ka. Häid pühi! Värvige ja koksige minu eest ka paar muna. Ma ise teen pühapäeval äkki pannkooke, sest nüüd ma oskan neid täitsa edukalt teha.

Kui kohtume, siis kirjutame pikemalt!