Kas süda ei ole siis meri..

Tere-tere-tere.

Ikka väga tore, et ma olen endale nõuks võtnud seda blogi pidada, muidu läheks varsti meelest ära, kuidas eesti keeles see kirjutamine õigupoolest käibki. Ja tõenäoliselt olen ma juba ammu minetanud need suurepärased keskkooliteadmised õigekirja kohta. Aga see selleks.

Viimased kaks nädalat olin Aarhusist 53 km kaugusel Bjerringbros praktikal. Õpetasime koos kolme koolikaaslasega sealses højskole'is muusikahuvilisi (minust vanemaid) noori inimesi. Hommikuti bänditunnid ja õhtuti individuaaltunnid (mille võistluse mina ikkagi kinni panin, sest et lauljaid oli seal nagu meres vett). Kogu asi päädis kontserdiga, kus enamused minu õpilastest ka üles astusid ja sain isegi enda häält testida MicroKorg ansambli saatel. Sellest on lindistus ka, aga see on veel minu koolikaaslase käes. Igatahes.. need kaks nädalat olid väga keerulised ja väga vinged samal ajal. Nüüd ma ei teagi täpselt, mis seisukohta võtta. Söök ja seltskond oli viimase peal, aga mulle see õpetamine ikkagi vist eriti ei istu. Vaatame, mis siis saab, kui ma natuke suuremaks olen kasvanud.
Aga siiski-siiski olid need nädalad mulle endale väga kasulikud. Sain vabaimprovisatsioonist nii mõndagi uut teada (sest mu ülejäänud 3 sõpra on ka sellel alal äärmiselt haritud). Ehk siis ülesanne, mis endale võtsime, oli õpetada neid noori muusikale vähe teistmoodi lähenema, kui nad tavaliselt seda teevad. Alguses nad olid üpriski skeptilised, aga lõpuks said nad aru, miks need asjad neile kasulikud on, mis me neile õpetasime. 
Ja kõik mu lauljad olid nii toredad ja sõnakuulelikud. Võtsid igat mu sõna nagu kulda ning laulsid lõpuks kogu hingest ja täie energiaga. :)

Ja peale selle nagu midagi muud erilist ei olegi toimunud. Nüüd olen lihtsalt vabalt võtnud ja nendest nädalatest toibunud. Peale selle on meil praegu lihavõtted terve nädal aega + 1 päev. Nii et saab täie raha eest puhata. 

Eile tegin esimese "töö" "fotograafina". Sõber palus, et ma temast ja tema tromboonidest paar pilti teeks. Eks ma siis tegin. Ja kõige tähtsam on ikkagi, et ta ise rahule jäi.

Täna käisin mere ääres.. ja ega ma sellepärast tegelikult kirjutangi praegu seda postitust. Et saaks paar pilti üles panna. Külm oli - aga nüüd ma tean järjekordselt kuhu kevadel tagasi minna. 

Mu kulmukorts muutub järjest sügavamaks.

Avastasin, et polegi teile tutvustanud enda maanteedehirmu, millega ma viimased neli kuud ringi olen sõitnud.

Endast pidi ka ikkagi pildi tegema..

Häid munadepühi!

Kui kohtume, siis kirjutame pikemalt.

Püha päev

Täna hommikul vaatasin aknast välja ja otsustasin, et sellise ilusa ilmaga mina küll kooli klaveri taha kükitama ei lähe. Võtsin kätte ja helistasin sõbrannale, et läheks teeks väiksed kohvid ja ehk vaataks niisama ringi. Istuks kuskil pargipingil ja ajaks juttu. 

Sellest tuli välja üks väga kultuurne pärastlõuna. Esmalt jalutasime vanalinnas ja hiljem astusime kunstimuuseumist läbi (mis asub mu kooli kõrval ja mida ma endiselt veel külastanud polnud). No midagi väga erilist ma sealt ei leidnud.. aga vähemalt pole enam seda mitteläbikäimise häbi, sest ma ju kõnnin sellest iga päev mitu korda mööda, aga millegi pärast polnud veel kordagi sisse astunud..

Minu kaaskannataja..

Vanalinn

Tükike kevadet

Vanalinn

Hukkuva Titanicu pardal

Kunstimuusem ja selle otsas olev kuulus vikerkaar

Mingi väga veider näitus..

Vikerkaare sees (kullapotti ma sealt küll ei leidnud..)

Tundub, et kevad hakkab kohale jõudma! Ma juba nii väga ootan. Seda lumeta ja mitte-päris talve ei jõua lihtsalt enam ära kannatada.

Kui kohtume, siis kirjutame pikemalt!