Kevad ja suvi ja

Elu muutub siin Aarhusis järjest lillelisemaks. Aasta hakkab läbi saama - täna ongi mul viimane eksam (kõigi nende ühe eksami seast, mis sel aastal teha tuleb). Aga praegu võtsin selle aja, et teha kokkuvõte möödunud kuust.

Kontsert keelpillikvartetiga osutus põnevaks. Arranžeerijaid oli päris palju ning kontsert ise väga mitmekesine. Äärmiselt tore, et saab kohe ära proovida, kuidas asi kõlab. Päris pillimängijad on ikka hoopis teine tase kui Sibelius. 


No ja siis varsti pärast seda tuligi juba Eesti poole sammud seada. Käisin korraks tuld toomas, aga korda saatsin nii mõndagi. Kahju, et polnud aega kõigiga kokku saada, keda näha oleks tahtnud, aga suvel tulen ju taas ja tõenäoliselt ikka pikemaks ajaks kui ainult nädalavahetuseks. 
Üle nelja kuu oli kodus ikka meeletult tore olla. Emme-issi, vennad-õde, minu armsad kutsud ja mõnus kodune toit, mille valmimiseks polnud mul vaja üldse pingutada. Ja kõige tipuks veel laulustuudio 15. sünnipäev. Niiiiiii tore oli teid kõiki taaskord näha!

Minu kaunid sõbrad. 

Kvaliteetaeg kahe noormehega.

Arusaamatud näoilmed.

Ja tagasi Taanimaale. Kohe järgmisel päeval käisime Nadja kooriga Assensi kirikus esinemas. Mõnikord on koorimuusikat vahelduse mõttes väga tore laulda. Ja meie tüdrukud on kõik nii toredad ja koor ise kõlab väga hästi. Loodan, et Nadja saab täna enda baka edukalt ära kaitstud. 

Edasi Sæby jazzfestivalile koos Ida dream-bändiga. Laulsin talle tausta koos Nadjaga. See oli tõepoolest üks eriti tore päev koos eriti vingete inimestega. Tundsin ennast nagu päris muusik, sõites läbi Taani kuskile pisikesse mereäärsesse kohta, kus kõik majad on lihtsalt kohutavalt ilusad. Eks seal mere ääres siis oligi üks telk püsti visatud ja jazzfestivalist oli asi natuke kaugel, sest rahvas läks ikka pöördesse nendest igihaljastest pop-lugudest, kuhu oli lisatud paar puhkpilli, et asi vähe jazzilikum välja näeks.

Aga olime enda soomekeelse repertuaariga nii menukad, et meilt paluti isegi lisalugu. Lisaks sellele saime tasuta kala ja kartulit süüa. Ehk õnnestub endalgi järgmisel aastal seal üles astuda.

Jazz&kala.

Ja veel paar pilti kevadest.

Peitusemäng

Praegu üritan nautida igat suvist päeva, samal ajal kui käivad proovid baka-kontserditeks. Eile kandsime ette ka kaks baka-projekti, mis tähendab, et tegevust jätkub ja see on ainult hea. Kevad on südames ja peas ja igal pool.
Eile istusin juhuslikult muusikamaja esisel platsil ja lugesin Hemingwayd, kui minu kõrvale istus üks vanem meesterahvas ja hakkas rääkima Nõukogude ajast (kui oli kuulnud, et ma Eestist tulen) ja hiljem veel pikalt ja laialt muusikast (kui kuulis, et ma muusikat õpin). Lihtsalt täpselt nii tore Taani ongi oma sõbralike inimestega. Aga varsti tulen ikka suveks koju ka, et siis õigepea taas tagasi tulla ja sama vingelt uuel aastal edasi tegutseda.

Kui kohtume, siis kirjutame pikemalt!