Karmenal in Denmark: Põnev elu

Pealkirjaga sai nüüd kõigil õnneks uudishimu üles kruvitud. Seekord räägin juulikuust ja enda praegustest tegemistest.

Juulikuu suursündmus - Karmen sai taaskord tädiks, või hoopis Kadri sai esimest korda emmeks.. Igatahes, 4. juulil sündis väike Jakko, kes nüüd on juba hoopis suurem.

Enne juulikuud polnud ma kunagi nii väikest last lähedalt näinud. Esimene kohtumine oli reaalselt siis, kui Jakko oli 1-päevane. Aga ega ta tookord suurt midagi muud ei teinud, kui ainult sõi ja magas. Nüüd on poiss juba nii suur, et mõne aja pärast hakkab juba kõndima. Eks me siis suvel mängime tagaajamist!

Jakko tervituspilt

Ülipisike Jakko

Suuruselt järgmine juulikuu sündmus oli Kaspari sünnipäev koos elava muusika ja traditsiooniks kujunenud jalgpallimatšiga.

Tõelised jalgpallifännid said ka jalgpalli MM-i jälgida

Meie väike, aga vastupidav tiim

Staarmängijad

Järgmisel päeval, pärast Kaspari sünnipäeva, võtsin taaskord ette sõidu Taani. Seekord peatusin Kopenhaageni rütmimuusika konservatooriumi (RMC) heliloojate suvelaagris. Sellega oli ka üks tore lugu. Ühel juunikuu päeval sain endale e-maili, mis kutsus mind selles laagris osalema. Tuli välja, et minu bakakonserdi tsensor olevat mind soovitanud ja nii saingi osaleda selles ülipõnevas ja arendavas ettevõtmises.

Igal hommikul oli loeng, kus õpetajad (Tyshawn Sorey, Jon Balke, Jacob Anderskov & Frederik Lundin) rääkisid komponeerimisest ja nende enda kogemustest ning andsid ülesande, millest lähtuvalt pidime sel päeval lugusid kirjutama. Lugude kirjutamine oli paaristöö, mis minu jaoks oli täiesti uudne kogemus, aga toimis! Kahetunnisele kirjutamis-sessioonile järgnes harjutamis-sessioon 6-liikmelises grupis õpetaja juhendamisel, millele järgnes kontsert sellel päeval kirjutatud lugudega (kõik kuulsid kõigi lugusid).

See oli üks tõeliselt inspireeriv nädal ja ma sain väga palju uusi ideid, kuidas muusikale läheneda.. või siis kuidas muusika enda ümbert üles leida. Lugude kirjutamisega ongi nii, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Lisaks sain tasuta sisse ka paljudele Kopenhaageni jazzfestivali kontsertidele ja nautisin esimest korda selle linna tõelist ilu. Kopenhaagen on üks ütlemata armas pealinn.

Ma tutvusin väga paljude andekate ja inspireerivate inimestega, kellega paljudest ma kahjuks juulikuust saati sõnagi pole rääkinud. Aga enda 6-liikmelise grupiga kohtun ma sel suvel Kölni jazzfestivalil, et taaskord koos mängida ja muusikat luua. Nii et minul läks õnneks, sest sattusin kokku inimestega, kes on aktiivsed ja kellega me väga sarnaselt mõtleme.

Grupp B (5. liige on kaamera taga ja 6. liige on kuhugi kadunud)

5. liige Jacopo

See jäi veel mainimata, et lõpuks mängisime enda lood linti ka. Kopenhaageni akadeemias on ikka viimase peal võimalused.

Edasi viis tee mind Aarhusi jazzfestivalile, kus mind ootas 4 kontserti Frigga ja Randersi Bigbändiga. Jazzfestivalide võlu ongi see, et alati on kontserdil rahvast, eriti kui väljas on hea ilm. Üks ülihea nädal oli see! Head tasuta muusikat olid kõik kohad täis.

Suvine Odense koos süveneva kulmukortsuga (Almari tehtud pilt)

Aga seejärel tulin ma tagasi Eestisse. Maandusin Tallinnas keskpäeval ja sõitsin otse Puurmani, et Triinu ja Sassi pulmadest osa saada. Need kaks inimest on lihtsalt loodud koos olema - nad on nii ilusad, nii sarnased ja otsast lõpuni head. Ega mul väga midagi rohkemat öelda polegi. Aga sain ikkagi kinnitust, et pulmad peavad suured olema. Ja Sassi ja Triinu pulmad olid ülivõrdes vinged!

Niimoodi tuleb esimest valssi tantsida

Pulmatort ka

Pärast pöörast pulmapidu seadsin sammud tagasi maale. Alavuti - jee!

Nõupidamine

Valgamaalane ka kirjutab, et suveks Eestisse tulin

Aga vahepeal sadas vihma ka

Juulikuine pärastlõuna elava muusikaga

Ja olengi juulikuuga ühel pool. Nüüd on tarvis rääkida, mis veebruaris ja märtsis toimus!

Esiteks kontserdid. Friggaga mängisime talvejazzil Aarhusis ja Kopenhaagenis. Kopenhaagenis oli 2 kontserti - esimene oli kohvikus Mellemrummet, mis läks väga hästi. Koht oli rahvast täis ja energia oli super. Teine kontsert oli PH cafeen' suures saalis, kuhu oli tulnud 10 kuulajat. Siis püüa seal rõõmsameelselt ja energiliselt esineda, kui plaksutus kõlab pigem nagu hõre plaks.. Aga kogemus sellegipoolest. Saime isegi tasuta võileiba ja kohvi (mis sest, et sõit tuli endal kinni maksta). See koht on iseenesest väga populaarne ja kvaliteetne, aga kui sa Taanis tuntud nimi ei ole, siis nad väga midagi selle jaoks ära ka ei tee, et publikut kohale meelitada. Ja alati enda sõprade peale Kopenhaagenis ka lootma ei saa jääda (mul neid seal eriti ei olegi).

Café Mellemrummet

Frigga Vinterjazz 2015 | V58 | foto: Mads Creuz Thomsen

foto: Mads Creuz Thomsen

Eelmisel neljapäeval avasime taaskord jazzjami. V58 on nagu II kodu. Kui mul Aarhusis mõni kontsert on, siis see on kindlasti seal. Aga muidugi oli eelmise nädalaga ka üks jama, sest mul õnnestus ennast kahte kohta samal ajal laulma sokutada. Õnneks saime jazzjami kellaaja hilisemaks muuta - nii et kell 20 laulsin kirikus koos akadeemia vokaalansambliga ja kell 21 avasin jazzjami.

Järgmisel päeval korraldasime aga enda korterikaaslasega elutoakontserdi. Seadsime minu toa ümber hubaseks kontserdipaigaks ja kutsusime kokku parimad sõbrad, et üks tore õhtupoolik koos veeta. Mängisime pop-muusikat! Mul siiamaani naeratus näol, kui sellest õhtust mõtlen. Nii tore oli! Peab rohkem selliseid kontserte korraldama (ei tea muidugi, mis naabrid sellest arvavad..). Õhtu lõppes muidugi muusikainimestele kohase jämmiga ja viimased inimesed läksid minema kella 3 ajal öösel.

Tiku oli elutoakontserdi maskott

Bändiproov

Jämm

Kui pidu läbi..

Üks uudis on veel see, et käisin katsetel, et saada ühte kirikukoori laulma. Katsed olid isegi keerulisemad kui akadeemia sisseastumiskatsed, sest need organistid seal on erilised perfektsionistid, aga mul õnnestus see koht ikkagi endale saada! Nii et alates märtsikuust olen ka pühapäeviti kirikus laulmas käinud. Nüüd lihavõtete ajal on seal rohkem tegemist, aga muidu on see selline tore vaheldus argielule.

Viimased kolm kuud elasin ma ilma lauata, sest mu korterikaaslase vanemad, kelle vana laua ma endale pidin saama, ootasid just täpselt sama kaua enda uut lauda. Küll ma siis püüdsin siin põrandal söömist harrastada ja kuidagi voodi veere peal enda taani keele kodutöid kirjutada, kuni ma ühel hetkel avastasin, et köögis on meil täiesti toimiv laud olemas. Oli lihtsalt vaja natuke uudishimutseda ja vaadata, mis selles "sahtlis" peidus on.

Köögilaud

Minu uus laud

Kuna mu korterikaaslane on juhtumisi ka minu kitarrimängija, siis otsustasime, et teeme nüüd iganädalase mõnetunnise meetingu, kus kirjutame e-maile ja tegeleme igasuguste muude praktiliste asjadega. Hoopis suurem motivatsioon on asju teha, kui teisel pool lauda istub keegi, kes sama asja teeb. Niimoodi teineteiselt õppida on hoopis lihtsam kui ise jalgratast leiutada.

Ma olen aidanud tal ka tema plaadiga seonduvaid praktilisi asju ajada. Teate, plaadi väljaandmise juures lindistamine on kõige väiksem mure. Seal on nii palju bürokraatiat ja asjaajamist, mis kogu eluisu ära võtab. Nii et ma arvan, et olen talle olnud vajalikuks toeks.

Esialgne plaadi kujundus.. see asi seal keskel on kitarr.

Aga plaat tuleb supervinge. 14. mail on plaadiesitluskontsert. Ja siis võib seda ka iTunesist ja Spotifyst leida. Seda võin juba lubada, et väga hästi kõlab.

Plaadi esikaas

Ja siis me sööme kogu aeg ja hästi palju. Ja kulutame söögi tegemiseks tohutult palju tunde. Aga vähemalt maitseb hästi. Minu kõige uhkemad katsetused olid köögiviljakotletid ja hummus. Ja taanlased kiidavad eesti majoneesi, sest taanlaste enda majonees on lihtsalt kõige suurem jälkus, mida keegi üldse salatisse segada võib!